Aida tänav 6 (kinnistu nr. 176)

 Vaadeldav kinnistu on tekkinud 1621. aastal eraldamise teel suurest kinnistust, mis ulatus Laialt tänavalt Aida tänavale (Lai 21, kinnistu nr. 138-I) ja ümbritses nende tänavate nurgal asuvat kinnistut (Lai 19, kinnistu nr. 134).

8.12.1561 (AHB, 92-b) sai Tylman Hersefeld endale isa pärandina kinnistu nr. 138-I, mille peahoone asus Laia tänava ääres ja lisaks sellele kaks elamut Aida tänava ääres (achter der muren).

26.10.1621 (AHB, 92-b) toimus selle kinnistu jagamine pärijate vahel, mille puhul üks pärijaist – Heinrich Sircks – sai endale Aida tänavalt (hinter der Junfrauen Closter maure) selle elamu, mis asus peakinnistu õueväravale lähemal, seega kinnistu nr. 176, so Aida t. 6.

15.10.1624 (AHB, 91-b) sai ta endale ka peakinnistu (nr. 138-I) koos väikemajaga, mis asus Bastian Semischgerberi (Sebastian Hederich, kinnistu nr. 174) ja temale juba kuuluva nr. 176 vahel. Seega kogu kinnistu endistes piirides.

20.04.1638 (NHB, 127) Heinrich Sircksi (sai kodanikuks 1617 ja suri enne 1638. aastat) pärandist loovutatakse nr. 175 Simon Lorentzile (asub nr. 174 ja 176 vahel).

29.10.1641 (NHB, 127) loovutatakse Hinrich Sircksi pärandist lõuendikudujale (Leinweber) Oloff Wiechmanile (sai kodanikuks 1641. a.) väike elamu, mis asub Sircksi õuevärava (138-I) ja Simon Lorentzeni maja (nr. 175) vahel. Seega 176.

19.05.1663 (NHB, 127-a) Jürgen Beck loovutab Hans Hollele maja, mis asub Aida tänaval (in d. Süsterstraßen, und zwar in d. kleinenGassen hinter d. Klostergarten Mauren), Hinrich Forbergi maja (nr. 175) ja surnud Elert Reße õuevärava (138-I) vahel.
Lõuendikuduja Jürgen Beck pärines Haapsalust ja sai Tallinna kodanikuks 1663, oli ilmselt O. Wichmani väimees ja suri 1681. a. Hans von Holl pärines Tallinnast ja sai kodanikuks 1653 kui kaubasell; ta oli abielus Christian Moriani tütre Medeaga.

10.05.1723 (NHB, 127-a) kohtufoogt oma ametiülesandeis loovutab Hans Holli nimel oleva, nn. Paul Fonne, nüüd täiesti lagunenud maja, mis asub Tiesehauseni õuevärava (nr. 138-I) kõrval, Johan Joachim Roddele, kes selle on ostnud avalikult oksjonilt.
Mainitud Paul Fonne oli Tallinna kaubasell, kes sai kodanikuks 1699. a., vt. kodanikeraamatus nr. 1539.

Johan Joachim Rodde sündis Tallinnas 1675, sai kodanikuks 1715, sai raehärraks 1726 ja suri 1743; ta oli abielus kaupmees Christian Flügge tütre Medea Elisabethiga, kes suri 1767. a. Mainitud J. J. Rodde omandas siinsed naaberkinnistud järgmiselt: 1717 – 138-II; 1723 – 176; 1726 – 138-I; 1739 – 174.

11.05.1739 (NHB, 647-a) eelmainitud Joh. Joachim Rodde loovutab kaupmehele, Johan Herman Haecksile oma kiviaida (mille on vahepeal ehitanud lagunenud elamu asemele), mis asub J. J. Rodde õuevärava (138-I) ja Wilhelm Hinrich Gerneti kiviaida (nr. 175) vahel, vahetuslepingu alusel nr. 174 vastu.

Joh. Herman Haecks sündis Tallinnas 1707, sai kodanikuks 1732, raehärraks 1743 ja bürgermeistriks 1753 ning suri 1783. Ta oli abielus rhr. Jacob Gottfried Hippiuse tütre Sophia Mariaga, kes suri 1792. a. Ajavahemikus 1734-1749 koondas ta enda kätte üle kümne kinnistu Tallinnas.

15.10.1762 (NHB, 647-a) bürgermeister Joh. Herman Haecksi nimel loovutatakse tema kiviait, mis asub J. J. Rodde õuevärava ja Wilh. Heinrich Gerneti kiviaida vahel, Arnold Dehnile. Mainitud Arnold Dehn oli Tallinna kaupmees, sai kodanikuks 1740 ja suri 1798; ta oli abielus tuntud suurkaupmehe Peter Duborgi lese, Charlotta Clayhillsiga, kes suri 1787. a. Raehärraks sai ta 1760. a. Temale kuulus viis kinnistut. 
Üleminek järgmisele omanikule ei ole teada, kuid seejärel olid selle kinnistu omanikeks järgmised isikud:
Ooberst von Tiesenhauseni lesk (viljaait); 
20.03.1788 Johan Friedrich Pauly, raehärra; 
17.08.1817 Reinhold Johann Pauly (kiviait); 
22.12.1842 Henriette Gloy, sünd. Pauly, Frau Ratsherrin;
06.10.1890 tema pärijad;
21.01.1905 Johan Höppener, Alexanderi poeg;
21.11.1936 – liidetud nr. 134 alla (firma Rosen & Co).