Suure saali ehitamist Tallinna Linnateatrile on planeeritud juba alates ajast, mil teater kandis veel Eesti Riikliku Noorsooteatri nime. Kuigi mitmeid kord on oldud lähedal unistuse täitumisele, on see aga taas ja taas ootamatult nurjunud. 2008. aasta kevadel pidid Linnateatris algama põhjalikult ettevalmistatud suure saali ehitustööd, et avada uue maja uksed aastaks 2011, mil Tallinnal on au olla üks kahest Euroopa kultuuripealinnast. Paraku katkes kõik seoses linnapoolsete rahastamislubaduste tühistamisega.
Alljärgnevalt on Linnateatri direktor Raivo Põldmaa võtnud kokku majaehituse pika ja keerulise saaga alates Noorsooteatri algusaegadest. Artikkel ilmus veidi lühemalt Linnateatri 43. sünnipäeval, 13. veebruaril 2009 kultuurilehes Sirp pealkirja all „Ühe teatrisaali ehitamata jätmise lugu“.
Täna on Tallinna Linnateatri 43. sünnipäev. Õhtul koguneval Laia tänava väärikasse teatrimajja paljud sõbrad ja kolleegid. Pidu peetakse ikka sealsamas, kus 1965. aastal alustati.
Ka minul on olnud suur au anda pisuke panus selle teatri pingutustesse. Mulle antud aeg on olnud ootamatult pikk, tänaseks juba kakskümmend neli aastat, neist viimased kuusteist direktorina. Annan endale aru, et mulle usaldatud aeg ja võimalus hakkavad läbi saama. Seepärast pean oma kohuseks, õigluse ja teatriajaloo jäädvustamise huvides, anda lühike ülevaade selle teatri lõputust uue suure saali ehituse loost. Loost, mida on vedanud erinevatel aegadel seitse teatri direktorit, viis peanäitejuhti, kümned asedirektorid ja ehitusjuhid ning sajad erinevatel ametipostidel töötanud teatritöötajad, rääkimata sinna paigutatud rahadest ja energiast.
Niisiis:
Mis on tehtud?
13.08.1965. ENSV Kultuuriministri käskkirjaga nr. 203 asutati 1. augustist 1965 ENSV Riiklik Noorsooteater.
13.02.1966. Noorsooteatri ametlik avamine Tallinnas J. Tombi nimelises kultuuripalees etendusega „Otsustage meie üle, inimesed”. Just seda päeva otsustas teater pidada oma ametlikuks sünnipäevaks.
1969. Otsustati, et Noorsooteatri maja hakatakse ehitama Laiale tänavale, IX kvartalisse.
1970. Alustati Lai 23 hoone rekonstrueerimist.
28.11.1975. Lõpetati Lai 23 hoone renoveerimine ja avati pidulikult Noorsooteatri Väike saal lavastusega „Aasal õitseb mahlakann”.
26.02.1983. Pärast jätkunud renoveerimistöid avati Lai 23 keldris teatri Kaminasaal.
4.08.1983. Tallinna Täitevkomitees võeti vastu otsus rajada Noorsooteatri suur saal vanalinna IX kvartali lõunaossa.
20.08.1985. ENSV Ministrite Nõukogu esimese asetäitja Indrek Toome eesistumisel läbiviidud nõupidamisel otsustati regenereerida vanalinna IX kvartal polüfunktsionaalseks „Interklubiks”. „Interklubi” tähendas rahvaste sõpruse klubi, mille egiidi all oli tol ajal lihtsam teatrile Moskvast ehitusluba ja raha taotleda.
1985-1989. Viidi läbi arheoloogilised kaevamised tulevasel ehitusplatsil ja olemasolevate hoonete keldrites, kõik vajalikud vanade hoonete lammutustööd, toimivate kommunikatsioonide ümbertõstmised ja ehitusplatsi ettevalmistustööd.
1987. Valmis Kultuurimälestiste Projekteerimise Instituudi arhitekti Kalle Rõõmuse eskiisprojekt. Projektis olid ette nähtud 500-kohaline põhisaal, pööningusaal, stuudiosaal ja mitu proovisaali. Eelarveliseks maksumuseks hinnati 9,95 miljonit ülekande(kuld)rubla. Algas avalik arutelu – poolt ja vastu – ajakirjanduses ja muinsuskaitsjate hulgas.
9.03.1987. Pärast pikki ja kirglikke vaidlusi otsustas Eesti NSV Ministrite Nõukogu, et ENSV Riikliku Noorsooteatri Tallinna vanalinna IX kvartalisse püstitamise otsus on põhjendatud.
13.02.1989. Moskvas sõlmiti leping Poola firma „Budimex” ja Sojusvnešstroi vahel leping „Interklubi” ehitamiseks Tallinna vanalinna IX kvartalisse.
15.05.1989. Sõlmiti leping firmaga „Budimex” uue trafoalajaama ehituseks ja säilitatavate hoonete vundamentide ja tugiseinte kindlustamiseks.
08.06.1990. Toimus pidulik nurgakivipanek tollase linnapea Hardo Aasmäe, kultuuriministri Lepo Sumera ja teiste tähtsate isikute osavõtul. Tulevase ehitise õnnistas sisse Nõmme koguduse õpetaja, magister Voldemar Ilja. Uue teatri avamine oli planeeritud 1992. aastasse ning esimene etendus planeeriti anda aastal 1994.
20.08.1991. Eesti taasiseseisvumine.
5.10.1991. Moskvast tuli Väliskaubanduse ministri asetäitja A. I. Katšalovi allkirjaga kiri, kus öeldi, et nendepoolne rahastamine lõpeb ja ehituse peate kinni maksma omast taskust. Sama aasta lõpus katkestas „Budimex” ehitustööd.
1991-1994. Eesti riigi rahadega jätkati vastavalt võimalustele olemasolevate ajalooliste hoonete renoveerimist Kalle Rõõmuse projekti järgi. Ehitajateks olid AS Virutare, Eritööde Valitsus, AS Restor ja AS Teaspon.
27.03.1994. Kirjutati alla Noorsooteatri põhivarade Tallinna linnale üleandmise akt.
11.11.1994. Eesti Noorsooteatrist sai Tallinna Linnateater.
01.06.1995. Teatri initsiatiivil valmis ajutine suvelava tulevase suure lava augus – Lavaauk, kus esietendus „Kolm musketäri“.
1995-1997. Jätkusid olemasolevate hoonete renoveerimistööd vastavalt Kalle Rõõmuse projektile, nüüd juba Tallinna linna rahastamisel. Ehitajateks olid AS Remet, AS Restor, AS Facio Ehitus ja AS Kulor. Arheoloogilisi uuringuid teostas AS Agu.
23.07.1997. Kirjutati alla leping teatri direktori R. Põldmaa, AS Estconde E peadirektori R. Tallermo ja Linnaehituse ME direktori V. Issakovi poolt suuremahuliste remonttööde tegemiseks Lai 19/21 ja Aida 2 hoonetes ning osaliselt Lai 23 keldriruumides. Projekteerija – Kalle Rõõmus, sisekujundus – A.& K. Vaikla Disainibüroo.
08.1997-11.1997. Poolenisti valmisehitatud keldrisse, millest pidi omal ajal saama tulevase suure saali lavaalune ruum, rajati Põrgulava. Ehitaja AS Estconde.
26.03.1999. Avati pidulikult Lai 19/21 ja Aida 2 hooned.
18.12.1999. Esimene etendus Taevalaval – “Hamlet”.
09.2003. Kuna 1987. aastal valminud projekt ei olnud enam muinsuskaitseliselt ja ehitusmahtudelt sobiv, kuulutas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Tallinna Linnateatriga 2003. aastal välja uue arhitektuurse ideekavandi võistluse, mille eesmärgiks oli leida lahendus 400-kohalise teatrisaali ehitamiseks Linnateatri siseõue ja viia lõpule omal ajal pooleli jäänud IX kvartali kompleksne taastamine.
17.12.2003. Linnateatri suure saali ehituse ideekonkursi võitjaks kuulutati arhitektuuristuudio Siim ja Kreis võistlustöö „Veepealne osa”.
15.01.2004. Riik andis Tallinna linna kasutusse ajaloolise kinnistu Lai 25, tingimusel, et see renoveeritakse ja antakse Linnateatri kasutusse.
19.05.2003-05.11.2004. Remonditi teatri Väikest saali, mis sai ka uuendatud tehnilise pargi. Väikese saali kohal avati väljaehitatud pööningukorrus koos läbimurdega Vaatesaali (Lai 21). Ehitati välja ka kaasaegne ventilatsioonisüsteem. Remonditööd teostas Facio Ehituse AS.
29.03.2006. Kultuuriminister Raivo Palmaru kinnitas Tallinna 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna kandidaadiks. Vastavasisuline taotlus esitati Euroopa Komisjonile läbivaatamiseks ning Euroopa Liidu Nõukogule lõpliku otsuse tegemiseks.
20.04.2006. Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Tallinna Linnateater allkirjastasid Tallinna Linnateatri uue hoone ehitamise algatamise kokkuleppe: „Soovides hoida ja arendada teatritegevust ning valmistudes realiseerima „Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011” kultuuriprogrammi, teevad Tallinna linn ja Tallinna Linnateater kõik endast oleneva, et ehitada valmis teatri suur saal ning sellega seotud ruumidekompleks ja renoveerida kõik teatri kasutuses olevad hooned nii, et Tallinna Linnateatri suure saali ja renoveeritud hoonetekompleksi avamine toimuks 8. juunil 2010. aastal”. Kokkuleppe allkirjastasid Tallinna linnapea Jüri Ratas ja abilinnapea Kaia Jäppinen ning Tallinna Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen ja direktor Raivo Põldmaa.
30.06.2006. Algatati Lai 23 kinnistu detailplaneeringu koostamine.
12.10.2006. Toimus esimene suure saali projekteerimisnõupidamine.
01.2007. Sõlmiti leping Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja OÜ Kesaten Invest vahel Tallinna Linnateatri projekteerimisetapi juhtimiseks eelprojekti valmimiseni.
03.04.2007. Kohtumine Tallinna linnapea Edgar Savisaarega, kus Raivo Põldmaa ja Elmo Nüganen andsid ülevaate projekteerimismahtude ja -tööde hetkeseisust. Teatrijuhid said lähteülesande ehitada teater valmis 400 miljoni krooniga.
13.06.2007. Võeti vastu Lai 23 kinnistu detailplaneering.
14.08.2007. Lai 23 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Kesklinna Valitsuses.
05.10.2007. Anti sisse Tallinna Linnateatri suure saali ehitusloa taotlus ehitise laiendamiseks.
13.10.2007. Sõlmiti leping Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ vahel Tallinna Linnateatri ehitusprojekti eelprojekti koostamiseks koos ehitusloa taotlemisega.
13.11.2007. Sõlmiti leping Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja OÜ Kesaten Invest vahel Tallinna Linnateatri projekteerimisetapi juhtimiseks põhiprojekti valmimiseni.
14.11.2007. Sõlmiti leping Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ vahel „Tallinna Linnateatri rekonstruktsioon – Linnateatri uus lavahoone“ projekteerimiseks.
15.11.2007. Sõlmiti leping arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ ja Waagner-Biro Austria
Stage Systems AG vahel suure saali lava-, valgus- ja helitehnika projekteerimiseks.
16.11.2007. Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas Tallinna 2011. aasta Euroopa Kultuuripealinnaks.
17.11.2007. Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ ja Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo vahel sõlmiti leping põhiprojekti „Linnateatri uus lavahoone“ sisekujunduse osa projekteerimiseks.
28.11.2007. Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ ja Projektibüroo Teinos vahel sõlmiti leping põhiprojekti „Linnateatri uus lavahoone“ ventilatsiooni-, jahutuse-, suitsuärastuse- ja soojasõlme osa projekteerimiseks.
30.11.2007. Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ ja Projektbüroo A-Grupp vahel sõlmiti leping põhiprojekti „Linnateatri uus lavahoone“ veevarustuse- ja kanalisatsiooni osa projekteerimiseks.
30.11.2007. Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ ja Arpen Elekter vahel sõlmiti leping põhiprojekti „Linnateatri uus lavahoone“ elektri-, automaatika- ja nõrkvoolu osa projekteerimiseks.
01.12.2007. Linda Madalik esitas pakkumise põhiprojekti „Linnateatri uus lavahoone“ akustika osa projekteerimiseks.
09.12.2007. Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ ja E-Inseneribüroo vahel sõlmiti leping põhiprojekti „Linnateatri uus lavahoone“ konstruktiivse osa projekteerimiseks.
25.03.2008. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ vahel sõlmiti leping Tallinna Linnateatri olemasolevate hoonete (Lai 23, Lai 25 ja Aida 9/Kooli 10) rekonstruktsiooniks.
26.03.2008. AS Hiieko esitas hinnapakkumise põhiprojekti „Linnateatri uus lavahoone“ kesktolmuimeja projekteerimiseks.
03.04.2008. Kohtumine Tallinna linnapea Edgar Savisaarega, kus Raivo Põldmaa ja Elmo Nüganen andsid ülevaate projekteerimistööde hetkeseisust; sellest et kõik olulised projekteerimistööd on lõppenud ja teater on valmis riigihanke väljakuulutamiseks ehitaja leidmiseks.
08.04.2008. Väljastati ehitusluba Lai 23 juurdeehitusprojektile „Tallinna Linnateatri suur saal“.
14.04.2008. Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ ja KOKO Arhitektid sõlmisid lepingu Linnateatri olemasolevate hoonete (Lai 25 ja Aida 9/Kooli 10) eelprojekti arhitektuurse osa projekteerimiseks.
15.04.2008. Teater andis viimase etenduse Põrgulaval. Algas Põrgulava lammutamine: demonteeriti publikuistmed, lavatehnika, valguspark, näitlejate garderoobid jne. Oodati riigihanke väljakuulutamist teatrikompleksi ehitaja leidmiseks, valmistuti ehitajate saabumiseks septembris 2008.
01.05.2008. Valmis põhiprojekt „Tallinna Linnateatri suur saal“.
01.05.2008. Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ ja Projektbüroo A-Grupp sõlmisid lepingu Linnateatri olemasolevate hoonete (Lai 23, Lai 25 ja Aida 9/Kooli 10) eelprojekti veevarustuse- ja kanalisatsiooni osa projekteerimiseks.
01.05.2008. Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ ja Arpen Elekter sõlmisid lepingu Linnateatri olemasolevate hoonete (Lai 23, Lai 25 ja Aida 9/Kooli 10) eelprojekti elektri-, automaatika- ja nõrkvoolu osa projekteerimiseks.
03.05.2008. Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ ja Projektbüroo Teinos sõlmisid lepingu Linnateatri olemasolevate hoonete (Lai 23, Lai 25 ja Aida 9/Kooli 10) eelprojekti ventilatsiooni-, jahutuse-, suitsuäranduse- ja soojasõlme osa teostamiseks.
12.05.2008. Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ ja KOKO Arhitektid sõlmisid lepingu Linnateatri olemasolevate hoonete (Lai 23) eelprojekti arhitektuurse osa projekteerimiseks.
06.08.2008. Põhiprojekti „Tallinna Linnateatri suur saal“ konstruktiivse, tugev- ja nõrkvoolu, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning kütte, ventilatsiooni ja jahutuse osade valmimine, projektide ekspertiiside teostamine.
28.08.2008. Valmisid avatud hanke menetluse „Tallinna Linnateatri ehitustööd“ hankedokumendid.
16.09.2008. Valmis Tallinna Linnateatri suure saali ehitustööde maksumuse taotluseelarve.
17.11.2008–10.12.2008. Teatrirahvale täiesti ootamatult viis Tallinna Linnavalitsus koostöös Eesti Keskerakonnaga läbi küsitluse „Linnateater või Kultuurikatel?“ Kokku võttis hääletusest osa 6919 inimest, lõpptulemusena toetas Linnateatrit 45,4% ja Kultuurikatelt 54,6% hääletanutest.
30.11.2008. Valmis eelprojekt olemasolevatele hoonetele Lai 23, Lai 25 ja Aida 9, mis moodustavad osa tulevasest teatrikompleksist.
18.12.2008. Tallinna linna volikogu kinnitas 2009. aasta linnaeelarve, kus 2009. aasta investeeringuteks kinnitati Kultuurikatlale 40 miljonit krooni ja Tallinna Linnateatrile 0 krooni. (Tallinna linn eraldas teatri suure saali projekteerimis- ja selle korraldamistöödesse aastatel 2003-2008 ca 32 miljonit krooni.)
26.01.2009. Teater alustas ehitustöid Põrgulava taastamiseks. Esimene lavastus taastatud Põrgulavale on planeeritud 9. maiks 2009.
Mis oli plaanis?
08.06.2010. Uue teatrihoone pidulik avamine. NB! Täpselt 20 aastat pidulikust nurgakivipanekust.
06.-10.2010. Uude hoonesse sissekolimine, tehniline seadistamine jne. Esimese uuslavastuse ettevalmistamine suurde saali.
18.12.2010. Esimene esietendus suures saalis.
27.-31.12.2010. Tallinna Linnateatri seitsmes rahvusvaheline teatrifestival „Talveöö unenägu”.
31.12.2010. Teatrifestivali pidulik lõpetamine ca 1500 külalisele ja 200 väliskülalisele, Tallinn 2011 Kultuuripealinna tiitli sümboolne vastuvõtmine.
27.03.2011. Rahvusvahelise teatripäeva pidulik tähistamine, Eesti Teatri Aastaauhindade üleandmine.
Plaanis oli pakkuda oma uut maja ka Tallinna Filharmooniale kontsertide ja kammerooperite ettekandmiseks, võtta oma tiiva alla üks Eestis tegutsevatest moderntantsu truppidest jms.
Lisaks uue hoone valmimisele oleks korda saanud üks vanalinna viimastest „hambaaukudest – korrastatud oleks suurem osa vanalinna IX kvartalist.
P.S.: 24. augustil 2013 täitub 100 aastat viimase teatrimaja ehitamisest Tallinna.
Viimase 25 aasta jooksul on sellel lõpmatul ehitusel oma kätt saanud proovida kümned projekteerijad, sajad ehitusorganisatsioonid ning tõenäoliselt tuhanded ehitajad – OLGE TÄNATUD!
Raivo Põldmaa
13.02.2009
(täiendatud 23.02.2009)
