Nii lavastaja Jaanus Rohumaa moodi - tõlkida tööproosalise näidendi pealkiri "Pühapäevaks" ja koos kunstnikega (Mae Kivilo, Sirli Bergström) muuta pulmatelk Taevalaval lumiseks mäetipuks või helevalgeks laevaks, mis purjetamas avamerele. Finaali õhulisest universumikujundist rääkimata.

Kui töömehed koos bossiga klõmaka võtavad, pillab terane "mölalõug" Fitzpatrick toosti: "Kõige selle terviseks, mis teil meeles mõlgub!" Sobiv moto lavamängule, kus ei juhtu mitte midagi, aga õhk saladustest tulvil.

Vana hea teater

"Pühapäev" pakub vana head näitlejateatrit. 3. detsembri etendusel oli telgipüstitamise töörutiin meestel käpas ja aus mängurõõm platsis. Tööliste rollid on kõik pagana tänuväärsed, igaüks vääriks portreteerimist. Veenev ja kõnekas on Allan Noormetsa - töödejuhataja Kay iga viimne kui pilk: justkui ebaatraktiivne osa, aga nii sisutäpne. Minimalistlikku joont ajab ka Andres Ots omaette hoidva Bennettina.

Südamliku hoolimisega loob Indrek Sammul Glendenningi rolli: nutika ja liigutava ullikese, keda vaadates meenub vürst Mõshkin… Andres Raag on nii "sidemängija" kui "tükivedaja": kui tema Fitzpatrick laval seletab ja tegutseb, jooseptootsilik sarm pulbitsemas, saab töömäng pärisvungi, lusti ja hoo sisse.

Aga kurat teab, mis mõtteid seegi mees üksi, maskita mõlgutab. Tsipa tänamatum osa on Argo Aadli Marshall: semu kiiluvees triiviv jorh-aadnieli tüüp näib algul rabedam, kogub isikupära(tust) tasahaaval.

Simmuli keerukas roll

Ettevõtja Ewbank ja ta pere käivad töömehi alatasa eksitamas: kõiki tõmbab ligi miski käegakatsutav.

Intrigeerivaima tegelaskuju ses leeris loob Alo Kõrve lausa nullstiilis - inglaslik, pealaest jalatallani reserveeritud poeg Paul näikse kandvat endas minevikku (või tulevikku?), mis ta lähedasi heidutab, mida näidendi teksti nagu polekski sisestatud, aga lavastusse küll. Stiilne on poja partnerlus emaga - Epp Eespäev valdab suletud mängulaadi.

Keerukasse rolli asetab lavastus Rain Simmuli. Linnateatri noorepoolses trupis tuleb mängida endast kümme-kakskümmend aastat vanemaid, mis vahel tundub ülekohtune. Simmul stardib rohmakavõitu ettevõtja Ewbanki rollis (üleliia?) püüdlikult, kammerlikus ruumis hakkab see silma.

Õnneks on näitlejale antud võimas tantsusoolo - kui Ewbank naise käte vahelt ära kaotab, üksi meeleheitlikult tantsida rabistab, saab ta elusaatus sekunditega selgemaks kui ülejäänud sõnades ja vaikuses kokku.

Eks ole teatergi üks lõputu telgi ülespanemine ja mahavõtmine: jäävad vaid mõned jäljed murule ja mälusse, vahetatud pilgud ja koosolemise rõõm. Mis see elugi muud on? Palju õnne argipäevaks, pühapäeva püüd(le)jad.

Teater
David Storey "Pühapäev"

Lavastaja Jaanus Rohumaa.

Osades Allan Noormets, Argo Aadli, Rain Simmul, Andres Raag, Andres Ots, Indrek Sammul, Alo Kõrve, Hele Kõre, Kalju Orro jt.

Etendub Tallinna Linnateatri Taevalaval

Pille-Riin Purje