Linnateatri ülipika pealkirjaga lastelavastus "Kuningas Arhispektrum Hüpotetikus Esimese langus ja tõus" pajatab kuningriigist nimega Kolorfornia, mille asukaiks on siniste, punaste, kollaste, oranzhide jne peadega kodanikud. Võim riigis on juhmipoolse, ent elurõõmsa kuninga ning taibuka, ent pisut kurja kuninganna kätes.

Niisiis on meie ees üsna pretensioonitu muinaslugu, mis lõpeb rumalate targaks saamise ja kurjade kahetsusega. Datia Ben-Dori lastenäidendi suurim veetlus peitub aga asjaolus, et lihtsast loost annab tõmmata erinevaid paralleele.

Nii näiteks pakub "Kuningas Arhispektrum" jabura pildi riigijuhtimise suurest suvalisusest ja kodanike allaheitlikust lambapäisusest. See pole muidugi realistlikult mõeldud, ent kõlksub tänase Eestiga kokku küll.

Esietendusel viibinud poliitikust teatrijuhi Jaak Alliku tähelepanu köitis aga hoopis asjaolu, et kurja kuninganna õhutusel keelustatakse Kolorfornias just nimelt purpurpunane värv…

"Kuningas Arhispektrumi" vaieldamatu staar on Liina Undi kujundus. Põrgulava on seinast seinani kirgas ja värviline. Eesti lasteteatris nii sagedasti ette tuleva halli papisuse asemel on sündinud mõnusalt karvane ja hubane mängumaailm. Särtsakale kujundusele on tugevaks toeks ka Marko Matvere - Laur Lomperi lihtsad laulud.

Näitlejatöödest väärib esiletõstmist Triinu Meriste väga täpselt mängitud kuninganna Parfümeeria - võrdselt võimukas ja taibukas. Lastepäraselt südamliku rolli teeb Andero Ermel nukra õuekunstnikuna. Ja kui Allan Noormetsa Oranzhikarvaline kodanik kitarri haarab, tulevad publikusse sattunud lapsevanemaile silme ette "Kolme apelsini" kuulsusrikkad päevad.

Mis siin salata - kõik Linnateatri näitlejad mängivad seegi kord tuntud headuses. Suurim häda, mida lavastaja Tõnu Lensment pole suutnud vältida, on paiguti maad võttev "näitamine" mängimise asemel. Näidatakse rolli ja ennast rollis.

Lavastaja kapsaaeda lendavad ka kohati fookuseta episoodid. Nii pole Lensment leidnud fantaasiarikast lahendust kuninga õudusunenäo lavale toomiseks või purpurse värvi keelustamise demonstreerimiseks.

Tervikuna kuulub "Kuningas Arhispektrum" siiski eesti nõrgavõitu lasteteatri tugevamasse poolde. Väline sära ja viimistletus (nii dekoratsioonis, kostüümis, grimmis kui näitlejamängus) loovad päristeatri tunde ja näitavad, et lapsvaatajasse suhtutakse respektiga.

Kadi Herkül
kadi.herkyl@postimees.ee