...sest muljeid oli ühe õhtu jaoks talumatult palju. Ja muidugi positiivseid. Tore, et ka näitlejaskond ise kaifis!
Põnevusega uut hooaega oodates ja inspiratsiooni soovides.

Vot ei teagi, kuidas see ühendus parem on, äkki mingi koostööpartneri süsteem, nagu Piletilevide endi kohapealsed müügipunktid. Või juhus ;)

Lihtsalt huvipärast uurin, et miks sealt Statoilist siis paremini piletit saab? Kas nende arvutitel on kuidagi teistsugune ühendus või?! Asi pole ju järjekorras seisvate inimeste hulgas vaid ilmselt selles, et kui 500 inimest üritab üheaegselt 100 kohale piletit osta siis selge see et ei saa ju! Nutan aga lepin.

Siis toimib endiselt kõige paremini Statoil :), kus hommikuti laiutab vaikus ja pole mingit probleemi piletite saamisel. Proovige siis erinevaid variante, mitte ärge jookske iga kord sama skeemiga vastu seina (s.t. arvuti taga Piletilevist katsetades). Mulle tundub, et kuni saalid on nii väiksed, ei olegi võimalik seda nn defitsiidiprobleemi lahendada. Milleks iga kuu alguses ikka ja jälle seda piletiteemat siin korrata... Ma küll ühinen K.Garancisega, et VAHETAGE TEEMAT!

Nii ta paraku oli. Kusjuures pääsesin küll leheküljele ligi, nupuke etenduse nime kõrval pakkus lahkelt, et osta pilet aga kui järgmine aken avanes, siis seal oli info, et pileteid enam pole ja seda kohe minut peale kl 9. Ega pole vist miskit parata.

Mina üritasin Täna Piletilevist (interneti kaudu) piletit osta ja ei saanudki. Kell 9.00 olin arvuti taga ja 20 min proovisin. Küll oli lehekülg maas, küll ütles, et piletite müük on internetis lõppenud, küll andis teate, et lehekülg ei ole üldse saadaval. Ja siis, oh üllatust, ca 20 min pärast üheksat, teatas lehekülg, et konkreetne etendus on välja müüdud.

Ma olen väga pettunud. Olen seda etendust soovinud vaatama minna juba 3 kuud ja iga kord 1. kuupäeval internetti ostma läinud (mul ei ole võimalik Linnateatrisse kohale minna) ja ma jälle jäin ilma.

Hetkel on see (Piletilevi süsteem)teatri jaoks kõikidest aegade jooksul läbiproovitud variantidest parim?

Milles see paremus seisneb, kui piletisabasse tulnud 50-60-st inimesest saavad enimnõutud piletid ainult kümmekond inimest?

Milles seisneb enamiku piletsisabas inimeste enimnõutud piletitest ilmajäämise optimaalsus?

Mis selles halba oleks, kui teater püüaks seda probleemi lahendada?

Millega seletada poliitikat, et kui tetripiletit tahad, siis ära teatrisse mine!?

Las seisavad... Anname kommi ja kohvi kõik on korras... Trupp teeb mõnikord kuni 20 tundi kestvaid proove, aga kassa tippkoormus peab vähenema ning koormuse vähendamise huvides lõpetab Piletilevi müük enimnõutud piletid kassas 15 minutiga...

Ma ei räägi enda huvidest. Olen 20 aasta jooksul saanud kõik soovitud piletid.

Räägin inimestest. Olen näinud millisteks muutuvad inimeste näod, kes on seisnud sabas tund aega ja nad saavad teada, et piletid on otsas. Olen kuulnud sabas enda selja taga telefonikõnet. "Mine kiiresti Statoili bensiinijaama, siit teatrist ma pileteid ei saa. Ruttu!"

Selline on siis olukord, mille kohta anti teada, et "hetkel on see teatri jaoks kõikidest aegade jooksul läbiproovitud variantidest parim".

Linnateater on nagu madu, kes sööb iseenda saba.

Taotlen olukorra lõpetamist, kus enimnõutud piletid saavad otsa esimese 25 minuti jooksul ja kõige rohkem nõutud etendus müüakse välja 15 minutiga.

See on ebanormaalne. Sellist olukorda ei poolda ka need, kes ostavadki ainult Piletilevi kaudu oma piletid.

Panen omalt poolt järgmise auhinna. Kui keegi esitab teatrile teatri poolt aksepteeritava idee, mis suurendaks enamiku sabasseisijate võimalusi pileti ostmiseks, siis minu poolt idee autorile lubadus, et sponsoreerin igakuise piletiostu terve aasta jooksul.

Millest selline huvi? Tahaksin seista rahulikult piletisabas ja mitte näha enda ümber niipalju traagikat. Inimeste hulgas, kes armastavad teatrit.

Olen teatritegijana autodidakt ja minu õpetajaks on publik. Tänu oma õpetajale jõudsin kunstnikunimega Elaan rahvusvahelistele kunsti- ja teatrifestivalidele.
Nii et sponsoreeritav summa on nagu omalaadne õppemaks.

Ja teine põhjus on soov, et kaoks vastuolu mis praegu Linnateatris paratamatult valitseb. Kus kõrgkultuurile, mis alati lähtub eetikast, vastandub hoolimatu suhtumine publikusse, kes on tulnud teatrisse piletit ostma.

Ma ei taotle Piletilevi kaotamist vaid sabasseisvate inimeste võimaluste võrdsustamist Piletilevist ostjate võimalustega. Nad väärivad rohkem kui piletist ilmajäämise lohutuseks kommi ja kohvi. Nad väärivad suuremat võimalust.

Läheksime ehk teemaga edasi ja ajas tagasi. Aega, mil Kristiina Garancis kirjutas: "Nii sisukat, emotsionaalset ja samas häid ratsionaalseid ettepanekuid sisaldavat kirjavahetust piletimüügi teemadel pole ma kunagi lugenud.
Tänu kõikidele heade mõtete esitajatele".

vaata: http://www.linnateater.ee/et/foorum/19/?180

Head foorumis kirjutajad!

Oleme teatris huviga lugenud kõikide mõtteid ja arvamusi erinevatel teemadel. Suurepärased on etendusejärgsed otseemotsioonid lavastuse ja rollitäitmiste kohta. Sellest energiast saavad näitlejad ja lavastajad tunduvalt rohkem ja intensiivsemalt kui nii mõnestki arvustusest lehes.
Linnateatri foorum on meie vaatajate mõtete ja tunnete avaldamise koht. Professionaalne teatrikriitika ilmub mujal.

Piletite müügi ja selle ajaloolise tausta kohta avaldasime pika selgituse mõni aeg tagasi foorumis VARIA all. Hetkel on see teatri jaoks kõikidest aegade jooksul läbiproovitud variantidest parim. See ei välista seda, et midagi millalgi muutub. Sel juhul aga anname me koduleheküljel ja meedias oma publikule sellest teada.

Piletilevist interneti teel piletit ostes saab igaüks lugeda selgitust selle kohta, et välja trükitud ostukinnitusele lisaks tuleb ostjal esitada isikut tõendav dokument. Draamateater dokumenti ei küsi, sest Piletimaailm on teatri haldusalas.
Linnateater oma piletite müümisel ja nende eelneval broneerimisel mingit tõendit ei küsi.

Täname kõiki piletimüügi teemal arvamuse avaldajaid. Kuna see teema on ammu väljunud oma raamidest ja mingit konstruktiivset nõu teatrile ei anna, siis lõpetame selle tänase kuupäeva seisuga.

Varia on avatud kõikidel muudel teemadel arvamuste avaldamiseks. Ootame põnevusega.

Coca Cola Plazas käin harva, Linnateatris olen aga kõik lavastused seni ära näinud. Ju ma siis olen pileteid siiski saanud. "isad ja pojad" oli SIISKI üks näide, muudele lavastustele, nagu ma kuulsin piletijärjekorras olnult, pileteid jätkus.
Aga - see muutub mõtetuks kemplemiseks. Isand Sudak ei saa kunagi rahul olema ja jäägu talle see magusvalus õigus. Olla õigluse rüütel. Foorumi lugemist püüan edaspidi vältida. Rääkimata kommenteerimisest.

MUHV: kui inimene siiski hommikul järjekorda läheb, küllap ta siis ka suurema osa soovitud piletitest saab.

Muhv mõtles siinkohal CocaCola Plaza pileteid. CocaCola Plazas on tõesti nii, mine hommikul kohale ja osta pileteid õhtuni nii palju kui süda kulub. Osta või öö läbi, kui kassa öösel lahti oleks.

Aga Linnateatris müüdi Isad ja pojad maha viieteist minutiga. Viieteist minuti jooksul teenindab kassa 7-8 inimest, sabas seisab 50-60 inimest.

Jah, aga kahjuks ei taandu ju Alar Sudaku ees laiutav probleemikuristik piletite hankimise keerukusele. Sest kohe, kui see lohepea raiutud, kasvavad välgu kiirul uued, tuleb lahendada uusi probleeme, likvideerida uusi kitsaskohti, mis härra Sudaku ees imeväel seisavad - küll on selleks lapsik internetifoorum, küll passi küsimine, küll internetihääletus. Ja leitakse sellele probleemile lahendus, no küll härra Sudak uue välja mõtleb ja sellest valjuhäälselt teadust annab. Mis puutub aga piletite hankimisse - loomulikult on lihtne osta pileteid Piletilevis, ag kui inimene siiski hommikul järjekorda läheb, küllap ta siis ka suurema osa soovitud piletitest saab - mina vähemalt olen harva pettunult tagasi pöördunud, järjekorras olen aga tihti seisnud.

Kas keegi seletaks, mida on selles piletisabas seismises rituaalset ja päästmisväärivat? Alles see oli, kui eestlased nagu üks mees järjekordi kui nõukogude igandit siunasid. Ja kas on juba meelest läinud need kriitilised artiklid, kus ühiskonnaelu kitsaskohtadele osundajad Linnateatri piletisaba poole sõrmi viibutasid? Minu meelest pole siin midagi, mida taga nutta. Rohkem reklaami Piletilevi võimalustele. Ma olen kindel, et ka 70-aastane teatrisõber eelistaks pigem kindla peale saadud piletit lähimast Piletilevi müügipunktist piletisabale (ja potentsiaalsele piletist ilmajäämisele) Linnateatris. Kui ta vaid oleks piisavalt informeeritud.

Ma ei poolda Sudaku donkihotlust.
Aga pole vaja näha temas rahvavaenlast.
Teeme loetelu probleemidest, mille lahendamist ta on taotlenud.
1. Publik, kes on tulnud teatrisse piletit ostma ja seisnud tund aega sabas, jääb piletitest ilma, kuna kassa alustab tööd samaaegselt koos Piletileviga, mille läbimüügivõime on tunduvalt suurem.
Sudak pakkus kassa avamise eelset piletite broneerimist piletisabas seisijatele.
2. Linnateatri foorumis ei kirjuta etenduste retsentsioone elukutselised kriitikud ja teised teatri tõelised asjatundjad.
Sudak pakkus foorumi vormi arendamist tänapäevaseks foorumiks ja paremat toimetamist.
3. Piletilevist ostetud piletite väljastamine on võrreldes Draamateatriga bürokraatlikum, mis teeks passi puudumisel võimatuks piltite väljastamise vahetult enne etendust.
Sudak pakkus, et publikut võiks rohkem usaldada.
4. Interneti hääletustel on tõepoolest laialdasel kasutamisel hääletuste võltsimine.
Nagu selgus Tubina vastusest on viimane kartus asjatu, aga eelmised probleemid vajavad lahendust.
Sudaku poolsed probleemide lahenduste esitamiste ekspressiivsus, agressiivsus kui soovite, oli vale, aga probleemidele osundamine iseenesest õige.
Sentents - ka päikesel on plekid - kehtib ka Linnateatri puhul. Ilmeksimatuks tunnistamine ja probleemidest möödavaatamine tähendaks kummarduslikku kultust, mida Linnateater vaevalt oma publikult ootaks või vajaks. Seda tunnistab ka Tubin, kui kirjutas et "ei tee paha konstruktiivne kriitika".
Sudak on enda peale võtnud tänamatu ülesande - põdeda maailmavalu. Tal võib tõepoolest olla valus vaadata inimesi, kes seisavad tund aega piletisabas ja jäävad piletitest ilma, sest samal ajal müüakse Piletilevist ilma igasuguse sabata. Sudak ei võitle oma õiguste eest, ta ise pole ju piletitest kordagi ilma jäänud. Kuid ta pole veel mõistnud, et maailma ei parandata mitte valukarjetega vaid mõistlike lahendustega.
Kuid millised oleks mõistlikud lahendused?
Võibolla hoopis Piletilevi võimaluste laiem reklaamimine? Kui Sudak siunab piletiostmist bensiinijaamadest, siis äkki olekski hoopis paremaks lahenduseks reklaamida piletiostmist bensiinijaamast? Näitamaks, kui kergeks on tehtud publiku jaoks piletite ostmine.
Kuid olukord, kus publik seisab tund aega piletisabas ja jääb piletitest ilma - selle olukorra peaks teater lõpetama. Selles on Sudakul õigus.
Mida arvavad teised? Kas meedias paremini kajastama Piletilevi võimalusi, mis lõppeks traditsioonilise piletisaba rituaali kadumisega. Või suurendama piletisabas seisijate võimalusi? Ja kui, siis kuidas?
Sina, Sudak, ole vait. Muidu ma panen Sulle diagnoosi.
Meid huvitab lahendus, mitte uus valukarjatus.

Ma olen juba viimased kuu või kaks lugenud Linnateatri foorumit nagu juturaamatut ja olen oma suu siiski kinni hoidnud, sest mulle tundub, et midagi väga asjalikku, mul just öelda ei ole. Aga siis ma taipasin, et ka nt härra Sudakul pole pooltel kordadel just midagi eriti tähtsat meile kosta olnud, aga võime sääsest elevanti teha, on tal täiesti olemas. Ja siinkohal ma tahangi ütleda, et mul on kahju, et Alar Sudakus on nii palju viha ja et ta on selle väljendamiseks leidnud koha just siin. Kurb on lugeda. Ja pooltel kordadel on igasugune vingumine täiesti põhjendamatu. Nagu see nüüd üleskistud tüli sellepärast, et Linnateater kontrollib inimeste passe. No ja mis siis? Tõesti, sama hästi, kui ma tahaksin Draamateatriga vaidlust üles kiskuda, siis ma heidaksin neile ette, et nad seda ei tee, kuigi ometi võiksid.

Ja siis, milleks hakata targutama, et kas Linnateatri omadel ikka on piisavalt mõistust, et inimesi etenduse alguse edasi lükkumisest korralikult teavitada. Ma usun, et selliste asjadega oskab teater ise piisavalt hästi toime tulla ja neil ei ole vaja väikest kilki õlale istuma ja ette sosistama, kuidas on õige, mis on õige ja kuidas peab tegutsema. Sest just sellesse ametisse on Alar Sudak end määranud. Ja mul on seda foorumit lugedes aina rohkem kahju, sest kõik Linnateatri hääd omadused on kõik mattunud Sudaku künismi ja pideva halvustuse alla. Ja enamjaolt ei ole tegu kaugeltki mitte konstruktiivse kriitikaga vaid lihtsalt mõttetu vingumise ja targutamisega.

Aga see kõik oli vaid minu tagasihoidlik arvamus ja luban nüüd härra Sudakul mulle vägevat vastulauset kirjutama hakata.

Rahunege nüüd ometi maha, härra Sudak! Või leidke endale mõni muu koht, kus oma negatiivseid emotsioone välja elada ja end maandada. PIINLIK, VÄGA PIINLIK on seda lõputut (ja kohati üsna õelat) targutamist ja virisemist siin lugeda. Julgen arvata, et häiriv ja solvav ei ole Teie tegevus ja sõnad mitte sugugi ainult teatri inimestele, vaid ka neile publiku hulgast, kes Linnateatrit armastavad. Ma ei tea, kus olete Te kogenud Linnateatris seda "üleolevat suhtumist" publikusse. Mina olen vastupidi kogenud väga sooja ja kohati lausa uskumatut heatahtlikkust ja tähelepanu nii piletite ostmisel kui neilt, kes meid (publikut) teatrimajja saabumisest alates vastu võtavad!

Linnateatri internetihääletuse kontrollfunktsiooniks on ees- ja perekonnanimi, meiliaadress, telefoninumber ja kasutaja IP aadress. Tervelt neli kategooriat. Leidsime, et see on parim lahendus. Sest muidu ei saa ID kaardita inimesed hääletada.

Ohked tulevad ehk sellest, et teatritegemise kõrvalt peab teatud inimestele kõike kogu aeg seletama ja põhjendama. Selle asemel, et iga nüansi kallal norida, tasub nautida hoopis eestimaist talveilma. Ega meile seda kaua antud ei ole. Ja siis õhtul mõnda head raamatut lugeda. Vahelduseks internetile.

Kõik inimesed, kes meil teatris töötavad, vastutavad oma ala eest ja on väga professionaalsed. Alati on teretulnud head ettepanekud ning toredad ideed. Samuti ei tee paha konstruktiivne kriitika. Nukraks teeb vaid see, kuid teatud inimesed arvavad, et me oma tööga hakkama ei saa ja me peame pidevalt põhjendama ühte või teist lahendust. See võtab meilt jälle tööaega ning töölusti ära.

Teeme teatrit. Käime teatris. Laseme inimestel teha omi asju. See, mil viisil Linnateater funktsioneerib, on paika sättinud aastatega. Ikka ja jälle teeme me koosolekuid ja arutame, kuidas võiks teatrit paremini teha. Ja me mõtleme publiku peale hoopis sügavamalt ning sisukamalt kui teatud inimesed siin foorumis arvavad.

Samuti on rumal inimeste kallal lahmida ja norida. Eks see foorum ole ka halb koht korralikeks ning põhjalikeks seletusteks, aga mina tunnen end Alari Sudaki kommentaari peale kehvasti. Pealiskaudsed inimesed, kes ei viitsi probleemi süveneda ning halvustavad teisi... minule sellised inimesed ei istu. See eelnev jutt on kõik minu enda isiklik arvamus ja ei väljenda mingil juhul Linnateatri seisukohta. Ja ärgem norigem üksteise kallal. Ja minu vastuse kallal ka mitte. Eks!

Eesti eelvooru kauneim lugu on "Romeo ja Julia". Oleksin sama meelt ka siis, kui üheks esitajaks ei oleks Hele Kõre.
Teised lood on tavaline klubimuusika, mida ootaks Eurovisoonil Vaiko Epliku "80 coming backi" saatus.
"Romeo ja Julia" võiks pälvida euroopa teatripubliku toetuse ja selle abil ka võita.

Ettepanekud on seega tagasi lükatud? Võltsitagu pealegi interneti teel hääletamistulemusi ja kui ei taipa passi teatrisse kaasa võtta - siis
kasigu koju!

Veiko Tubin loeb sel ajal mõnuga raamatut ja naudib kelgutamist.
Jibidi tobedi jibedi jee
pungadi pangadi pukerpee.

Aga publik?
Mis publik? Saalid on ju täis...!
Aga mis saab kõrgemast eetikast ja hoolimisest inimkonna suhtes, sellest mida käsitlevad Linnateatri lavastused?
Vanasti kirikuõpetaja manitses rahvast - "ärge käige minu tegude vaid käige minu sõnade järgi!"

Linnateatris on koos taevas ja põrgu. Lavastuste kõrgtasemele on teravaks kontrastiks võimust lähtuv üleolev suhtumine publikusse.
Näe, Kuritöö ja karistus räägib ju ka sellest, et ka kõige ausamast naisest võiks olude sunnil tapja saada. Vaja piletite väljastamisel passi küsida, äkki pealtnäha intelligentsed naisterahvad, kellest koosneb põhiline publik, on tegelikult hoopis potentsiaalsed valetajatest taskuvargad?!?

Ja samal ajal, kui ühelt poolt kontrollitakse täiesti mõttetult ausat publikut võib täiesti vabalt võltsida internetis hääletamistulemusi, mida võiks võltsida niipalju kui kulub.

Linnateatris on kõik maailmatasemel. Maailmatasemel lavastajad, näitlejad, lavastused. Ja kahjuks ka maailma suurimad lollused.

Kuulen mõttes Veiko Tubinat laulmas
küll on kena kelguga
hangest alla lasta

Ilus talveilm ju...

(Ohkab südamest ja mõtleb, et inimesed võiks aeg-ajalt puhata, kelgutada ja niisama raamatut lugeda)

Olen kasutanud Piletilevi ja Piletimaailma teenuseid mõnel korral. Kaks korda internetti mittevaldava sõbra palvel. Üks kord ostsin ise Draamateatri Müügimehe surmale ja nüüd veebruari kuus etenduvale Genoomile.
Võtsin sõbra jaoks ostetud ja Müügimehe surma piletid Draamateatrist ise välja. Piletite saamisel Daamateatri kassast piisas sellest, et teatasin, kelle nimele on piletid ostetud ning teadsin tellimuse numbrit.
Linnateatri kassast küsitakse isikut tõendavat dokumenti ja kirjutatakse püüdlikult üles dokumendi number.
Minu meelest on see ülepingutamine, sest näitab mõttetut usaldamatust publiku suhtes. Miks mõttetut?
Oletame, et keegi pahatahtlik teades piletiostja nime ja tellimuse numbrit võtab piletid välja. Kuid sel juhul jääb ta ju kohe vahele, kohe kui teatris istet võtab. Selleks ajaks on ju pileti tegelikul ostjal teada, et piletid on varastatud. Ning samas on ka teada, millises reas ja kohal varas istub. Ning nii lolli varast ei leidu, kes hakkaks vargile, teades, et ta kohe vahele jääb.
Draamateatri kassast väljastatakse piletid usalduse, Linnateatris dokumendi alusel. Millest selline ülepingutatud kontroll piletite Linnateatri kassas?
Kas oht, et Linnateatrit külastavad vargad on suurem kui Draamateatris? Ei ole.
Seega võiks loobuda dokumendi küsimisest ja piirduda nime ning tellimusenumbri esitamisega nagu Draamateatris.
Muidu võib Linnateatris juhtuda õnnetu olukord, kus piletiostja läheb enne etendust kohale teades, et saab pileti kassast, kuna see on juba väljaostetud. Kuid teadmata, et teatrisse minemiseks peab passi kaasa võtma, on sunnitud koju tagasi minema.
Või mida teha siis, kui inimene jääb haigeks ning saadab teatrisse hea sõbra, kes ei saagi esitada dokumenti piletiostja nimele?