Tere,
Suur, suur tänu terve proua Tšissiku monoloogi eest!! Seda monoloogi tulen kindlasti veelkord etendusele kuulama. Vastust peitus tõesti selles monoloogis.

Ilmselt peitub vastus küsimusele proua Tšissiku monoloogis:

Kõik küsivad juba palju aastaid, kuidas võis minusugune naine siduda oma elu temasuguse mehega, kõik irvitavad tema üle ja haletsevad mind ja samas kahtlustavad mind pettuses, silmakirjalikkuses ja peavad teda naeruväärseks.
Kenade inimeste keskpärased nõudmised...
Te ei kujuta ette, kui palju ma olen näinud teiesuguseid poisse, kes tahaksid mulle nii palju asju tõotada, kui ainult mina neile esimesena tõotaksin,
teiesugused poisid, sellised armastuse väikehoiustajad, kes ei tea, kas nad peaksid kõik mängu panema või hoidma ennast selliste abikaasade jaoks nagu teie Joséphine,
teiesugused jõuetud poisid,
te ei kujuta ette, kui palju ma neid olen näinud, kui palju kuulnud, kui palju nad on käinud hilja öösel minuga tundeliselt hüvasti jätmas, lootes nurjatult, et ma veel sellel viimasel silmapilgul neile alistun.
Te ei kujuta ette.

Tema, seal, minu abikaasa, mees, kellega ma otsustasin siduda oma elu,
ja see elu oli raske ja läheb veel raskemaks, järjest raskemaks, ma tean seda,
tema, minu abikaasa, tuli ühel päeval minu juurde, ta oli natuke naeruväärne, natuke ebaloomulik, nagu ta alati oli, nagu ta ikka on olnud,
ja natuke labane ka, miks mitte,
tema,
ta tuli minu juurde ja palus tõeliselt,
tõeliselt, ma ei oskaks seda paremini ütelda.

Ta ütles mulle, et armastab mind.

Te võite oma mälus tuhnida, aga te unustasite mulle seda ütelda, te hoidsite seda viimaseks mõõgatorkeks, varuks, lõplikult purustavaks relvaks.
Te pole mulle seda veel ütelnud.

Tema, tema ütles seda alustuseks, ta ei kartnud mõjuda äärmiselt naeruväärselt, ta jäi minu ette seisma nagu ta oli ja ütles, et ta armastab mind. Ma usun, et tal oli hirm.
Ta ütles mulle, et ta armastab mind tõeliselt, ka siis, kui ka mina teda ei armasta, ja et ta jääb mind ikka armastama, tõeliselt, minust eemal, ka siis, kui ma ta tagasi lükkan ja me teineteist enam kunagi ei kohta.
Ta seisis seal minu ees, oli, nagu ta alati on olnud, ta ei vigurdanud, ei oodanud midagi,
ta lihtsalt ütles,
ütles välja oma armastuse ja oma tõe.
Ta ei nõudnud minult midagi, ta ei teinud mulle juba ette mingeid etteheiteid, ta ei tõotanud mulle, et jääb õnnetuks, kui ma ta ära põlgan.
Ja ma mõtlesin, ma polnud seda kunagi varem mõtelnud, ma mõtlesin, et see mees, natuke naeruväärne, natuke kimbatuses, hirm naha vahel, et see mees armastab mind nii, nagu mitte keegi pole mind seni armastanud.
Tõeliselt, kauplemata, ilma selle väikse melanhoolse väljapressimiseta, mida mehed armastuse kindlustamiseks muidu ikka kasutavad.
Ta ei nõudnud midagi. Ta ootas. Ta oli liigutav, nagu ükski neist väikestest poistest hiljem pole seda kunagi olnud ja ühelgi neist pole õnnestunud mind tema juurest eemale meelitada. Ta võttis südame rindu ja ütles mulle otse välja oma armastuse ja oma tõe.
Ja ma taipasin, et tema ja minu vahel on saladus.
Ja ma kohtlesin teda hellalt.

Tere,
Kas keegi saab mulle öelda, mida ütles proua Tšissik etenduses meie kangelased, et mehed on armastuse ....... Vot lõppu ei mäleta. Ette tänades !

Külmal talvel ja masu pimeduses üks rõõmus ja värvirikas uudis – Päikesepoiss on tagasi ja Päike käib Linnateatris kõrgemalt kui kunagi varem.
Nooremale publikule teadmiseks, et Päikesepoisiks ristiti Elmo Nüganen, kui sündis "Armastus kolme apelsini vastu". Hiljem Nüganeni tõsinedes jäi Päikesepoiss legendide varju.
Linnateater ja eriti Nüganen on hoidnud ja süvendanud kogu oma loomingus armastuse resonantsi ühiskonnaga.
Kui eesti-vene kogukondades süvenes võõrandumine, tegi meid tuttavaks vene kultuuriga.
Kui aated maha müüdi, ilmusid musketärid.
Kui riigivalitsemise alustalaks betoneerus valede vassimispress, tõstis Hamlet mässu.
Kui kõigil läks hästi ja näiv heaolu sai petlikult valdavaks, muretses Nüganen tõe ja õigusega nagu Tammsaare.
Meie oma viga, et paljud ei mõistnud kinnisvarabuumi ajal Karini ja Indreku lugu hoiatusena.
Ja nüüd, kus väga paljudel on raske, ilmus Päikesepoiss, kelle sõnumiks oli, et meie aja kangelased elavadki eluraskustes, aga peavad vastu pidama.
Meie kangelaste lavastus kordas ajalugu ehk Päikesepoisi esimest tulekut apelsinide esietendusega.
Apelsinide esietendusel esimese vaatuse ajal publik vaikis saalis. Need, kes apelsine hiljem maitsma läksid, teadsid sõpradelt-tuttavatelt, et nii palju nalja polegi saanud, kui apelsinide ajal, aga esietendusel publik vaikis esimese vaatuse ajal.
Naerma hakati alles pärast vaheaega, kui publik oli omavahel arutades jõudnud järelduseni, et laval tehakse nalja. Aga kuna sellist nalja polnud varem nähtud, siis ei osatud alguses ka naerda.
Täpselt sama olukord kordub kangelaste esimese vaatuse ajal.
Meie kangelased viibivad laval ligi 50 minutit, üks groteskne vaimukus järgneb teisele, aga publik vaikib piinlikult.
Kui keegi naerabki, siis pööratakse tema suhtes pilgud täis küsimust - mis siin naerda on? Ülejäänud publik ei söanda austusest Nüganeni tõsimeelsete lavastuste pärast naerda. Kõik otsivad tõsimeelselt mõtet.
Nüganeni peetakse pärast "Kuritööd ja karistust" ning Vargamäe Andrese vaimus tõe ja õiguse otsimist nii tõsimeelseks teatritegijaks, et etenduste ajal naerdakse ainult siis, kui ka iga nukrameelne saab aru, et laval tehti nalja.
Peale tavaliste naljade ja karikeerimiste on veel üks harvaesinev huumorivorm ja selleks on grotesk. Grotesk, kus naer kõlab läbi pisarate nagu arelikiinil. Kuid publik oma nooruses ei tea vist, kes on arelekiin.
Lavastuslikult oleks saanud lava ja saali vahelist mõistmatust vältida, kui groteskile oleks pikeeritud vahele psühholoogilist realismi kõigi tegelaste puhul. Mitte piirduda sellega, et Aleksander Eelma ja Helena Vannari mõjuvad realistlikult ja ülejäänud seltskond groteskselt. Igal tegelasel on piisavalt monolooge ja dialooge, et anda neid vaheldumisi realismi ja groteskiga ja selline vahelduvus tooks paremini esile groteskse huumori. Praegu läheb groteskne huumor lihtsalt kaotsi ja nalja mõistmata peetakse mõnda kohta teadmatusest koguni banaalseks.
Samas pole publiku mõistmatus lavastaja ega trupi viga vaid meie endi piiratus, nii nagu apelsinide esietenduse esimese vaatuse ajal. Ja nagu apelsinide esietendusel pärast esimest vaheaega mõistis publik etenduse valemit, kulgeb ka kangelaste teine vaatus sujuvalt, mõtteraginal ja naeru saatel.
Seega kui lähete vaatama, tundke ennast vabalt. Kui naaber ei naera, pole viga, ta hakkab naerma teise vaatuse ajal.
Tänulikult kiites peaks kiitma igat näitlejat, tegijat, episoodi, igat misantseeni, mõtet, assotsiatsiooni, leidu ja kujundit. Ni fantaasia ja mõtterikas polegi Nüganen vist enne olnud.
Vormilt birljantne.
Olemuslikult täiuslik.
Energia poolest päikseküllane.
Ainult ühe päikeseplekiga, kuid see päikeseplekk peitub inimeste endi ajudes.
Seda on ennegi olnud, et eelarvamus ja teadmatus põhjustavad vaimupimeduse nagu Kuu tekitab päikesevarjutuse.
Puhastage see pisike plekk enda mõttemaailmast koos kleidi, kingade ja kampsuniga enne kui etendust vaatama lähete.

Käisime sõpradega seda vaatamas ning meile meeldis see väga. Väga huvitav oli juba algus, kui näitlejad seintel olid. Meeldis, kuidas oli sujuvalt tegevus ning näitlejatöö - Anu Lamp ja Andrus Vaarik olid super! Aitäh! Otsustasime sellepärast, et tükk rääkis näitegrupist ja sõja ootel ajastuses. Aitäh!

Tere,
on pakkuda 2 piletit 12.01.2010 etendusele. Pileti hind: 295.-/tk

Triin (tel: 56 653 558)
nezzy@hot.ee

Braavo armsad tegijad! Lavastaja, kujundajad, laval olijad. Nägin saalis teemanti, mille lummus ei unune... Aitäh.

Aitäh, aitäh, aitäh! Inimesed, minge ja vaadake seda etendust! Ning mõelge! Ja võtke palju lilli kaasa, igale näitlejale eraldi, lavastajast rääkimata...

Vahetada 27.mai "Meie, kangelased" etenduse kaks piletid mõne muu kuupäeva sama etenduse piletite vastu. maris@plsab.ee, 5058837

Suured tänud täiesti vapustava teatriõhtu eest. Suurepärane näidend! Hirmutav ka,sest elu kulgeb kogu aeg täpselt sama moodi nagu ta ka antud etenduses seda teeb. Loodetavasti vähemalt rongid enam inimesi laagritesse viima ei pea...
Elmo Nüganen on lihtsalt vaimustav lavastaja. Nii täpne ja peen töö,iga nüanss juba kolmandaks etenduseks paigas jne...,kiidusõnad ka lava,kostüümi ja muusikalistele kujundajatele Ning otse loomulikult kogu trupile. Ei hakka kedagi nimeliselt esile tõstma ,sest tegemist on ansamblitükiga ,kus kõik lülid on olulised ja eranditult kõik näitlejad annavad endast maksimumi. Hea meel on ,et Andrus Vaarik on jälle näitlejana laval ja tõestab oma kõrgvormi. loodan,et ta mängib tulevikus jälle rohkem ja lavastab pisut vähem kui niiviisi võib öelda. suured tänud kõikidele veelkord täiesti erakordse,mõtlema paneva ja filigraanse teatrisündmuse eest!

Bravo!
Aitäh kõigile näitlejatele, kes kõik praktiliselt kogu etenduse aja laval olid.
Lavastuslikult ja lavakujunduslikult samuti super!
Soovitan vähegi mõtlevale inimesele.

Ostan 13.05 etendusele 2 piletit, olen valmis maksma originaalhinnast rohkem.

"Meie, kangelased" lavastuse piletid tulevad müügile 1. aprillil. Hetkel pole etendusi Piletilevi kodulehel näha, kuna administraator pole neid veel sisestanud. Peatselt on kõik olemas.

Suur tänu vastuse eest! Kivi kukkus südamelt :)

Piletilevis on ette trükitud Linnateatri mais toimuvad ja 1.04. müüki tulevad piletid, aga nende listis on puudu kõik "Meie, kangelased". Kas see tähendab, et selle lavastuse etenduste piletid on müügis ainult Linnateatri kassas? (kõikide teiste etenduste piletid on neil "üleval")

Praegu on liiga vara veel seda öelda. Esietenduseni on poolteist kuud aega.

Kaua etendus kestab?