Mõnus, kohati isegi halastamatu satiir etenduses kõiki meid puudutavate teemade üle pani nii mõnegi asja üle järele mõtlema.
Mis näitlejatesse puutub, siis Helene Vannari praktiliselt sõnatu rolli esitus oli veenev. Seda vastupidiselt Andres Raagile, kes näis kõike kuidagi liiga kergelt võtvat.
Mis mind aga häiris, oli keelekasutus. Võib-olla pidigi nii olema, kuigi tundub, et tegemist on lohaka tõlkega, mis kohati kõrvu kriipis. Lavastuslikus plaanis segas kohati õigustamatu lavatulede mahavõtmine.
Vaatamata kergele kulmukortsutamisele etenduse ajal jäi teatrist lahkudes hinge soe tunne. Mitte hirm, et õhtul voodisse minnes võid sinna jäädagi...
|