Kahju! Vastupidiselt teistele siinsetele kirjutajatele jäi mulle antud etendusest mõru maitse suhu. Kuigi tunnet päris poole etenduse pealt minema astuda ei tekkinud (osalt austusest Linnateatri vastu ja ega lavatükk tegelikult nii hull ka ei olnud) tundus etendus kokkuvõttes igav. Oli loomulikult mitmeid huvitavaid kohti, teise vaatuse ajal isegi pikema aja vältel, kuid kogu etendus jäi ikkagi lahjaks. Näitlejate kohta ei ole mul halba öelda, lausa vastupidi - nende mäng oli (nagu üldjuhul Linnateatris ikka) hea või väga hea. Kui osale neist midagi ette heita, siis seda, et mõned (ka eelpoolhindajate poolt kiidetud) mängivad kahjuks läbi etenduste üht ja sama rolli. Lihtsalt tegelaskuju nimi on muutuv. Aga näitlejate hea mäng seekord etendust ei päästnud. Erilise raiskamisena tundus kahe suurepärase näitleja kasutamine suhteliselt tühises rollis (olgu siinkohal äeldud, et oma tööga said nad lausa suurepäraselt hakkama).
Etenduselt lahkudes saatis mind tühi ja nukker tunne. Seda süvendasid veel trepist alla tulles seinalt vaadatud fotod eelnevatest lavastustest, tänu milledele elasin läbi võrratuid hetki, mis neid lavastusi vaadates kunagi kogesin. Aitäh, Linnateater! Loodan siiralt, et Iguaani öö on erandiks ning neid unustamatuid teatrielamusi tuleb siiski veel. |
