Lavakujundus oli väga lahe. Natuke mind võib-olla häiris, see et praktiliselt kogu tegevus seal keskel toimus, antud kujundusega muidugi veidi keeruline muud ka. Kogu see "sildadel kõndimine" ja "unustatud vabrik" oli lahe.
Raamatut mittelugenuna jäi ka õhku rippuma see surmade küsimus, et kas tõesti nii ükskõik.
Lavastus iseenesest oli.. nauditav. Liikus kiirelt edasi, ei jäänud toppama ja tundus, et iga stseen, mis oli, oli mingil määral põhjendatud ja mitte ilmaasjata (ehk võib-olla kohvikussöömine oli selline, mis midagi (peale igilõbusa Tõnni) ei andnud. Lõpp oli hea. Meeldis see maasikatüdruku lahendus.
Ahjaa - see lapsepõlve koht. Vot see oli armas. Tõesti võttis suu muigele.
Mingit THE esitust minu jaoks ei olnud siiski näitlejate poolt. Kõik olid oma vanas headuses head ja meeldiv vaadata, et mingit uut avastust ma seekord ei leidnud. |