vau!lahe!
Sain mina,vaene tartlane,ka sõõmu pealinna õhku-päris mõnus lavastus oli.
Nalja parasjagu,ka mitmed tegelaskujud olid elust endast ära tuntavad-nt.kurjategijaid ja nende mõttemaailma/loogikat oleme kõik "Krimi"ja "Reporteri" taolistes saadetes kasvõi vilksamisi kohanud.

Eriti jäi meelde basseinikoht Ojari koomilise-süüdimatu mägedepojaga(?) ja restoranisstseen oma sõbra maha plõksutanud ("ainult kaks kuuli!")jobukakuga.Hilisem topelt-rekonstrueerimine lisas vaid värve juurde.
Lõpp muutus äkki tõsiseks ja natuke isegi mõtlemapanevaks...ja suht võimsaks.Haigutama ei ajanud.
Aitäh!

väga hea oli. suur tänu!

Kahjuks olen eilse teatrielamuse üle päris pettunud. Ju on siiamaani vedanud, aga nii kehva tükki ei ole veel näinud. Eriti Linnateatris, kus alati kõik on olnud väga-väga hea. Näitlejad olid muidugi head, nagu alati. Esimene pool oli enam-vähem, ootasin kogu aeg, et millal heaks läheb, aga teine pool vajus hoopis ära. Häbi tunnistada, aga teise vaatuse lõpus panin vahepeal isegi silma kinni, igav oli.

Mina pean jällegi kahjuks tõdema, et mind etendus ei liigutanud. Esimene pool oli lõbus ja meeldis, aga teine pool toimus sama asja kordamine ja see muutus tüütuks. Lõpuks ootasin, millal see etendus lõppeb.

avan suu...ja panen vaikides kinni.Tõstan käe et kirjutada...ma ei oska..Nii teistmoodi..põnev,ei mingit tilulilu,labast huumorit..see tükk suutis viia eemale majandusliku languse ja muu sinna juurde kuuluva garneeringu.Ja enne lahkumist hingasin mitu korda sügavalt sisse selle maja õhku,sest kes teab,millal jälle õnnestub..pileti saamine on nii haige asi,et hingel on valus.Aga...aitähh kallid Linnateatris!Ma kaisutaks teid kõiki,absoluutselt kõiki....

Mina tahaks küsida, mis lugu see oli, millega esimene vaatus lõppes ja teine algas?

Kõigepealt soovin südamest tänada Mart Kolditsat, kes on taaskord hakkama saanud suurepärase tööga. Küll oleks huvitav selle mehe peas veidi ringi kolada;) Lavastus oli tõeline nauding. Eriti avaldas muljet see, missuguse näilise kergusega suutis Valja leida igas inimeses selle "nupu", millega igaüht mõjutada ja lolliks teha. Inimesed oma pealiskaudsuses ja rumaluses olid justkui nukud, keda vajalikus suunas liigutada. Lavastuse lõpp oli veidi etteaimatav, kuid sellegipoolest väga võimas ja mõjuv. Veelkord suur tänu vägeva elamuse eest!

Tjah, ongi :) aga ainult ansamblite nimed, mida siis lavastuses kasutati.

Ma arvan, et suht keeruliseks läheb kogu Neil Youngi, Radioheadi ja eriti Jaapani rahvamuusika loomingu läbi kuulamine, et seda õiget lugu leida...

Et seega, kui kellegi meenub, mis lugu kõlas etenduses teiseks, oleksin väga tänulik!

Reinule

Muusika on kavalehel kirjas. Vaadake viimasele leheküljele.

Kas keegi teaks öelda, mis oli etenduses kõlanud teise muusikapala esitaja+laulu nimi?

Paljud tundsin ära, massive attack ja Beck jne, aga teist laulu ei tundnud, kuigi see väga meeldis.

Üldse oleks vahva kui lisaks laval silmaga nähtud tegelastele pandaks kavasse kirja ka muusika...

Andero, teatripreemiate jagamise aegu on ilmselge, et Verkuškini kuritegu Jaapani restoranis rekonstrueerub nii mõneski mälus :)

Armastus paneb tundma midagi erilist, Linnateater teeb seda sama

super. Aitäh!

"Ohvrit mängides" kestab c.a. 2 tundi ja 55 minutit.

Aga kaua etendus kestab?

"Oo suur ja lai Venemaa - mida kõike seal leida võib!".....
Presnjakovid näikse üritavat selgeks teha, et ühiskond on hukas, et moraal on kuhugi kadunud ning saatnud siis peategelase, ohvri mängija kuritegude rekonstrueerimisel, maailma parandama. See küll ei õnnestu, aga ega üks inimene seda suudakski.

Väga lahe etendus. Eriti meeldis mulle stseen jaapani restoranis, kus ohver (eeldatavasti) fugu söömas käis. Plusspunktid ka Võigemastile "usk.lootus.armastus" seinale maalimise eest!
Tänud kõigile tegijatele!

aitäh! suurepärane lavastus. väga hea kujundus. tuletas meelde "tšapajevi ja pustota" aegu. mul on väga hea meel, et linnateatri repertuaaris on jälle üks lavastus, mis jääb. uskuge - see jääb.

Kõige sügavam kummardus kogu trupile ja loomulikult lavastajale.