Milline meeletus! Zen Eesti moodi. Kui vaid endalgi oleks võimalus lihtsalt eralduda sellest nõmedast asjade maailmast, elada minimalistlikes tingimustes, võtta aega mõtlemiseks, või veel parem, mitte mõtlemiseks. Vahel tahaks meeletult meeletu olla..... Samas, kui korra sellises olukorras olla, kas sellest on võimalik taas välja tulla? Ehk oleks, kui tahaks. Samas kaldun arvama, et meeletu seisund võib sind nii endasse haarata, et ei tahagi sellest väljuda. Aga kas keegi seda mõistaks? Kas ühiskond seda aksepteeriks? Tegelikult ei peaks see meeletut huvitama...
Minu arust üks paremaid Tätte näidendeid. Kuigi jutustavat osa oli ehk natuke palju. Ses mõttes oli tegemist üsnagi Rain Simmuli monoetendusega, aga ta sai sellega super hästi hakkama. Naerutas publikut, samas pani ka mõtlema.... Ago Roo mängis ehk natuke üle. Teiste kohta ei saa miskit halba öelda.
Väga suur tänu Rain Simmulile suurepärase esituse eest. Ning Klemetsile mõnusa ja lihtsa lavastuse eest. |